BPA – millega tegu?

Aja jooksul on tarbijad oma otsustes järjest teadlikumaks muutunud. Laialdaselt kasutusel olnud materjalid asenduvad uute alternatiividega, laiendades tarbija valikuvõimalusi. 

Mis on bisfenool-A? 

Bisfenool-A (BPA) on tööstuslik kemikaal, mida on alates 1960. aastatest kerg- ja kõvaplastide tootmisel kasutatud. Enamasti on BPA-st plasttooted oma olemuselt läbipaistvad ning kõvad ja igapäevaselt puutume sellega kokku näiteks söögi- ja jooginõude, kilepakendite, konservipurkide, kontoritarvete ja veel erinevate pakendite vahendusel. 

BPA võib inimorganismiga kokkupuutel aga kahjulikult mõjuda. Suurimat ohtu kujutab BPA, kui sellest valmistatud materjalid kõrgete temperatuuridega või tugeva kasutusega kokku puutuvad. Seda juhtub näiteks siis, kui BPA-d sisaldavaid nõusid ja pakendeid mikrolaineahjus soojendada või nõudepesumasinas pesta. 

BPA ohud 

Bisfenool-A häirib normaalset endokriinsüsteemi talitlust. See mõjutab organismis hormoonide tootmist, ringlemist ning kogust. Suurimat ohtu kujutab BPA rasedatele, imikutele ja väikelastele. 

Muuhulgas seostatakse BPA-d suurenenud südamehaiguste ja diabeedi riskiga, maksahäiretega, probleemidega paljunemisorganite töös ning rasvumisega. Lisaks on leitud, et BPA võib soodustada rinna- ning eesnäärmevähi rakkude kasvu. 

Mida tähendab BPA-vaba? 

BPA-vaba tähendab, et toodete valmistamisel ei ole kasutatud bisfenool-A kemikaali. Alates sellest, kui BPA mõju organismile lähemalt uurima hakati, on mitmed erinevad tööstusharud ning ettevõtted võtnud suuna BPA-st vabaks saamisele. 2011. aastast alates on Euroopa Liidus keelatud näiteks BPA kasutamine lutipudelites. 

Hetkel BPA kasutamine keelatud ei ole. Tänaseks on turul aga mitmeid variante, mille puhul toidu- ja jooginõudele ning pakenditele on märgitud, et need on BPA-vabad. 

Pakendikeskuses on kogu korduvkasutatavate nõude valik BPA-vaba.